Dr.Grossmanni viimased teaduslikud teosed ,nr.1 

                                                KAASAEGSE INIMESE LIIGILINE KONTROLL JA LIIGISISENE VÕITLUS

                                                                                       Galina Grossmann

Inimese arengut kirjeldades on teadus täielikult omaks võtnud Darwini loomuliku evolutsiooni teooria. Kuid ta taganeb darvinismi printsiipidest, väites, et kaasaegne tsiviliseeritud inimene on väljunud loodusliku valiku faktorite mõju alt, milleks on looduskeskkond, liikidevaheline ja liigisisene võitlus ning sooline valik. Väikekodanliku maailmapildi jaoks on see vägagi mugav kate. Inimesed, kes ei ole kistud liigisisesesse võitlusesse, on ülimalt sümpaatsed ning peaaegu patuta. Kuid teadus peab otsima mitte mugavusi, vaid tõelisi teadmisi. Seni on aga nii, et tulevasi teadlasi ettevalmistavate ülikoolide bioloogiateaduskondade tudengitele ei anta võimalust uurida inimisendite vastastikuse mõju paljusid probleeme. Teadmised inimese bioloogia, ökoloogia ja evolutsiooni kohta, mida koguvad bioloogiateadused, on meditsiini arengu aluseks. Looduslik valik töötab rõhumise kaudu, elimineerides kokkuvõttes isendid, kes kannavad ebasoovitavaid tundemärke. Ükskõik millistele selle reguleerimata ilmnemistele vastatakse rõhumise ja vägivallaga, mis viivad vaesuse, haiguste ja hukuni. Sel moel kujuneb mugav väikekodanlik maailmapilt paljude jaoks kaitse puudumiseks ründamisel ja haigestumisel. Looduslik valik kaasaegses maailmas on peamiseks faktoriks, mis kutsub esile erinevaid patoloogilisi muutusi inimorganismis.

Mis te arvate, mis on olnud täiskasvanud inimeste suremise peamiseks põhjuseks kogu ajaloo vältel? Ma tahaksin, et haritud lugeja kataks silmad ja esitaks enesele selle küsimuse. Aeg hakkab jooksma tagurpidi. Kümned aastad. Te näete linnu, teid, põlde, taevast. Sajad aastad. Katk? Ei. Vaadake edasi. Tuhanded aastad. Külad, põllud, sood. Te näete sadu, tuhandeid, miljoneid inimkehi linnaväljakutel, kraavides, põldudel. Inimesed on tapnud üksteist miljoneid aastaid ning jätkavad tapmist ka praegu. Peamine elimineeriv faktor inimese jaoks on alati olnud teine inimene.

Arenenud lugeja vaidleb vastu – äkki inimene lendas Maale teiselt planeedilt ja tema areng toimus teiste seaduste järgi? Kuivõrd universaalsed on füüsikalis-keemilised seadused ning universumi füüsikalis-keemiliste süsteemide arenemise seadused ja kas bioloogilised seadused ja bioloogiliste süsteemide arenemise seadused on sama universaalsed? Pole oluline, millisel planeedil toimus inimese evolutsioon, oluline on, et see toimus jõhkra liigisisese võitluse käigus. Üheks selle võitluse tulemuseks on tingimatute reflekside kogum, mis kutsub esile indiviidides vastava käitumise. Need instinktid on geneetiliselt sisse programmeeritud ja nad on olemas igas inimolendis, sõltumata tema tsivilisatsiooni arengutasemest.

Liigisisene võitlus

Inimene sünnib instinktiivse käitumise programmiga, mis on tekkinud evolutsiooniperioodi jooksul. Tema eluprotsessi ajal toimub nende korrigeerimine ja modifitseerimine. Iga indiviid on teda ümbritsevate liigikaaslaste kontrolli all, kes tõmbavad teda liigisisesesse võitlusse. Sellist võitlusvorm nagu otsene vägivald ja tapmine mõistab inimkond hukka juba ammusest ajast. Igal juhul on inimkonnale teada Moosese seadused, mille üks käskudest keelab inimese tapmise. On selge, et käitumisprogrammi korrigeerimine liigisisese võitluse korral toimub mitteotsese vägivalla teel. Viimane on jälgitav ka loomade maailmas. Vältimaks otsest ründamist, toovad loomad esile spetsiaalseid häälitsusi, võtavad ähvardavaid poose jmt. tsiviliseeritud inimese jaoks on ka selline käitumine välistatud, kui ta just ei ole asotsiaalne isiksus. Tõenäoliselt võtab inimese liigisisene võitlus eeskätt varjatud kuju, et üks isend mõjutaks teist. Selliseid silmnähtavaid liigisisese võitluse vorme nagu füüsiline ründamine, vägivald, ähvardus on teadus hästi kirjeldanud. Vähem nähtavad on mitteotsese ründamise vormid, mida teostatakse vaimse-tahtejõulise pingutuse läbi.

Teema näitlikkuse ja selguse mõttes toome inimese sidemete kohta oma liigi teiste isenditega järgmise skeemi:

                                                                               VÕITLUSES OSALEVAD

                                                      Inimene kui signaali andja            Inimene kui signaali vastuvõtja

                                                                                  Liigisisene võitlus

                                                       Materiaalne keha                            Materiaalne keha
                                                       Vaim (elimineerija)                          Vaim (kaitsja)

                                                                                    Liigiline kontroll

                                                       Materiaalne keha                             Materiaalne keha
                                                       Vaim (püha elimineerija)                  Vaim (kannataja)
                                                                                                               Vaim (enesehävitaja)
                                                       Hing (vaimustunud)                          Vaim (ülendav, kiitev)

Iga liigi arenemine toimub seda teed mööda, mis viib suurema õitsenguni. Üks õitsengut soodustav tingimus on ühe liigi isendite kvalitatiivne üleolek teiste liikide isenditest, kes ka pretendeerivad samasugustele materiaalsetele ressurssidele. Evolutsioon töötab nii, et iga isend kannab ajus mälestust oma liigi ideaalsest isendist, see ideaal on dünaamiline ja võimeline end arendama. Kõiki teisi isendeid hinnatakse selle järgi. Inimese olemise vaatlemine ja analüüsimine näitavad, et lisaks liigisisese võitluse survele tunneb iga inimene enesel ka liigilist kontrolli. Igal inimesel on ajukeskus, mis kannab sellist kontrolli teostavaid käitumisprogramme. Üks ja seesama inimene on kontrollija kui kontrollitav. Isikule, kes sarnaneb oma füüsiliste omaduste ja ka käitumise poolest kõige rohkem ideaalile, langeb osaks kiitus ja tasu, mis viib retsipienti kiitva Vaimu arenemiseni. Isik, kes erineb olulisel määral ideaalist, saab karistada, mis viib füüsiliste ja vaimsete kannatusteni ja tihti ka isikut degradeeriva Vaimu arenemiseni. Praktikas tundub see valdkond salapärane. Tavaliselt eitatakse meeleelunditega tajumatute jõudude olemasolu või käsitletakse üleloomulikena. Teadus, mille eksisteerimise mõte on avastada uut ja seletada arusaamatut, on vaadeldavate küsimuste suhtes halvatud.

Mida tunneb inimene, kes satub liigisisese võitluse sfääri? Vaatame järgmist näidet.

Vaadeldavate protsesside mehhanismide kandjaks on iga inimene, sealhulgas ka teie. Kujutlege, et leiate juba teist päeva oma auto juurest, mis on pargitud just teie auto jaoks eraldatud kohale, mingisuguse kahtlase eseme. Teid valdab ärevus. Võimalik, et laieneb teie keha: tõusevad õlad, liiguvad laiali roided, laieneb rind. See viib südametöö riketeni. Mitu päeva sellist seisundit ja te võite haigestuda. Liigisisese võitluse varjatud vorm kutsub kindlasti esile kas või tervisekahjustuse.

Liigiline kontroll

Tihti kohtame rahutuid ja väga pugejalikke inimesi, kellel on äärmiselt madal enesehinnang. Need on liigilise kontrolli elimineeriva surve ohvrid. Sellistel inimestel tihti on kaasasündinud defektidega lapsed. Liigilise kontrolli mehhanismid toimivad nii, et selliste laste vanemad loovutavad ise oma elulise positsiooni, hävitavad enda ise. Neil arenevad liigese-, vere-, seedetrakti haigused.

Igas inimeses on liigilise kontrolli signaalide vastuvõtmise mehhanism ja nende tootmise mehhanism. Kahjuks pole teadus seni võtnud vaevaks uurida neid täiesti materiaalseid mehhanisme, samuti välja töötada teaduslikku terminoloogiat. Inimtegevuse teistes valdkondades nagu kunst, religioon, maagia ja müstika, on liigisisese võitluse ja liigilise kontrolli sfäär peamiseks uurimisaineks. Samal ajal on need sfäärid täiesti materiaalsete objektide funktsioonid, mis kutsuvad esile organismide sellised seisundid, mida võib kahtlemata kirjeldada anatoomiliste, füsioloogiliste, biokeemiliste ja biofüüsiliste terminitega. Kõikidest nimetatud instituutidest saab just teadus lõviosa riiklikest materiaalsetest vahenditest ja võiks täita seda ülesannet, kuid ta sübariiditseb.

Liigisisese võitluse ja liigilise kontrolli toimemehhanismid

Liigisisese võitluse ükskõik millise vormi puhul astuvad suhtesse tihtipeale mitte füüsilised kehad, vaid, kasutades religiooni- ja kunstivaldkonna terminoloogiat, inimese vaim. Oma jõu demonstreerimine toimub kõige tihemini oma vaimutugevuse näitamise ja vastase vaimutugevusega võrdlemise kaudu. Nii on inimesel mingisugune substants, mida nimetatakse vaimuks ning mis on suuteline mõjutama teist inimest distantsilt. Inimesed on vastaste vaimu pideva rünnaku all. Sealjuures pöörakem tähelepanu sellele, et need vaimud tegutsevad tihtipeale oma peremeeste teadmata, vastavalt nende bioloogilistele instinktidele.

Kui ilmalik kasvatus, religioon, kunst ei looks ajastule vastavaid käitumisnorme ja –viise, peaksid vaimud end ülal täiesti metsikult, lähtudes miljonite aastate pikkusest kogemusest vägivallatseda ja tappa. Kui inimene hoiab kõrvale täielikult liigisisesest võitlusest, on tema kaotused niivõrd suured, et seda märkab liigilise kontrolli elimineeriv faktor. Mis see on?

Teie, bioloog, professionaalne teadlane, seisate praegu Siberi kuulsa teaduskeskuse, tuntud ülikoolilinnaku ühel tänaval, teeservas. Teie taga paremat kätt on pood, vasakul ambulatoorium, üle tee asub bussi lõpp-peatus. Peatuses ootavad reisijad, kohalike akadeemiliste instituutide töötajad bussi, mida pole arvatavasti juba tükk aega olnud. Tee on tühi. Noor naine tegi kaks sammu autoteel. Tõusis ja vaatas piki teed. Tagant sõidab aeglaselt tema juurde külgkorviga mootorratas. Peatub hetkeks, kuid annab koheselt gaasi ja sõidab naisele otsa. Tema peast lendas müts, ta kukkus, lõi pea ära, kaotas teadvuse, saamata aru, mis juhtus. Mees jätab mootorratta sinnapaika, võtab naise sülle ja viib ta joostes ambulatooriumisse. Naine, noor füüsikateadlane, sai peaajutrauma ja põrutuse. Oma ametikohal ta enam töötada ei saanud. Me võime ära minna, tunnistajaid ei läinud kellelegi vaja. See reaalne juhtum kujutab endast näidet liigilise kontrolli töötamise kohta. Kontrolli alla sattus naine, kes rikkus jalakäijate käitumisreegleid tänaval. Kontrolli ja karistamise teostas mootorrattur. Antud juhul oli näide otsesest elimineerimisest. Mitteotsene kontroll toimub kogu aeg. Nähtava kontrolli vaimud eksisteerivad autonoomsemalt kui indiviidide vaimud, kes võitlevad liigisiseselt. Igas inimeses on komplekt geneetiliselt ette määratud käitumisprogramme ühelt poolt liigilise kontrolli teostamiseks ja teiselt poolt liigilisele kontrollile allumiseks. Nende kahe Vaimu mõjujõud inimesele on suur. Kõik, mis on uskliku inimese jaoks seotud liigilise kontrolliga, tundub jumala poolt pühitsetud ning selle toed jumala nuhtlemisena. Inimene, sattunud selle kontrolli alla, tunneb end hävitatuna, ta kaotab jõu. Kuid inimene, kes teostab seda kontrolli, tunneb end õiglase olevat ja tänuväärset tegu tegevat. Nii on asjalood, kui asjad ei ole teadvustatud ja kõik toimub instinktiivsel tasandil. On riiklikud institutsioonid, mis karistavad sellise käitumise eest, kuid puuduvad institutsioonid, mis õpetaksid inimestele juhtida neid iidseid instinkte, mis toovad kaasa palju häda ja vaeva. Enamik inimeste tapmistest kaasaegsete linna teedel on tingitud liigilise kontrolli instinktidest. Kuid see on kõigest väike osa kõikidest nende ilmnemistest.

Liigiline kontroll on indiviidi vastavuse kontrollimine teatud absoluutsele ideele ja seda teostab tavaline inimene, sest liigilise kontrolli keskuse kandjaks on iga inimene. Keegi ei tea, millistel tingimustel selle keskuse Vaim ärkab ja kuidas ta hindab olukorda ning milliseid karistusmeetmeid ta rakendab. Selle vaimu harimata kandja allub tema juhtimisele. Kui ühiskonnas ei ole lubatud avaldada füüsilist mõju retsipiendi kehale, siis hakkab Vaim mõju avaldama tema hingele, kurnates ja rusudes seda. Harimata ja kasvatamata Vaim on võhiklik, naiivne, taltsutamatu ja halastamatu. Vaimud massis tahavad õppida, olla haritud, selleks ongi loodud mitmeid instinktiivse käitumise programme. Ei piisa, kui harida eraldi nende kandjaid. Tsiviliseeritud peab olema ka ühiskonnakorraldus.

Inimkäitumise korrigeerimise võimalikkus

Liigilise kontrolli vaimud püüdlevad inimkonna piiritu täiustumise poole, mille kriteeriumiks on seesama iidne liigi ülistamine ja valitsemine teiste liikide üle. Praeguseks ajaks on inimene saavutanud täieliku ülemvõimu Maal ning ta mõtleb kosmose vallutamisest. Sellistes tingimustes võivad liigilise kontrolli Vaimud viia inimkonna hukkumiseni. Inimesed peavad välja töötama inimese olemuse uue absoluutse idee, mis ise areneb oma liigi ülemvõimu olukorras. See ei ole kunstlik ettevõtmine. Varem või hiljem peab see töö saama tehtud, vajadus selleks tegevuseks on kodeeritud inimkonna genoomis kas selle üksikutes kandjates või liigi kõikides isendites.

Kõikidest ühiskondlikest institutsioonidest on vaid ristiusk aru saanud, et inimesed tuleb välja tuua pärispatu mõju alt, teiste sõnadega liigisisese võitluse mõju alt. Kutsudes üles kuulama ja järgima riiklikke seadusi annavad kristluse rajajad inimesele kaitse omakohtu eest, mida teostavad liigilise kontrolli instinktid. Kristlus on välja töötanud nii absoluutse idee kui ka näidise kõikearmastava jumala näol, keda seada endale eeskujuks. Tegemist on religiooni kolossaalse panusega inimkonna õnne ja heaolusse. Kunst, näidanud armastuse ja andestuse jõudu, kutsudes esile vastikust omakohtu vastu, kasvatab alateadvuslikke tasandeid, kasvatab Vaimu. Teadus peab aga kirjeldama liigisisest võitlust ja liigilist kontrolli ning selgitama nende mehhanisme inimese organisatsiooni kõikidel tasemetel. Need andmed on vajalikud selleks, et riiklikud ja riikidevahelised organisatsioonid saaksid võtta vastu käitumise seaduseid, reegleid ja norme.

Idee, et inimeste hingedes on olemas armastus iga inimese ja kogu inimkonna vastu, oli kas empiiriline avastus või suure geeniuse aimdus, kes näitas, et armastus on liigisisese võitluse ja liigilise kontrolli tõttu kannatanud hingede ja kehade ravimise universaalne moodus. See jumalik aimdus kuulub Jeesus Kristusele. Selle avastuse läbi õpetas ta inimesi elama õnnelikult. Kaasaegne teadus peab tagama inimestele konkreetsemad teadmised, mis on vajalikud ühiskonna täiustamiseks ja selle üksikute indiviidide täiustumiseks. Neid samu teadmisi on vaja meditsiinis, et oleks võimalik osutada abi miljonitele inimestele, kes saavad iga päev traumasid selles töös vaadeldud teadvustamata instinktide tõttu.

                                                                                                                       GROSSMANNI INIMBIOLOOGIA JA ÖKOLOOGIA KESKUS

                                                                                                                                                         Galina Grossmann, bioloogiadoktor 

                                                                                                                                                                              Tallinn, Eesti