On tavaks lugeda, et õigel toitumisel ja normaalsel kehakaalul on suur tähtsus inimese tervislikule seisundile ja elueale. Sellele väitele otseste eksperimentaalsete tõestuste leidmine on raske spetsialistidele arusaadavatel põhjustel. Enamgi veel, teadusmaailmas puudub ühtne arvamus selle kohta, milline peaks olema inimese õige toitumine. Selles küsimuses peetakse käesoleval ajal teravaid vaidlusi (Schmidt, Thews, 1997). Ja isegi kui selliste ekseprimentide läbiviimine õnnestuks, omaksid saadud andmed puhtalt teoreetilist tähendust, kuna üleskutsega “Toituge tervislikult – elate kauem” pole võimalik sundida inimesi õigesti toituma. On hästi teada, et inimesed hindavad kõrgelt kena välimust. See on hea tervisliku seisundi, edukuse ja ühiskonna hierarhias kõrge positsiooni omamise tundemärk ( foto 1 ). Soov omada kena välimust tavaliselt stimuleerib inimesi selle saavutamiseks tegutsema.
FOTO 1. |
Käesolevas töös me näitame, kuidas muutub inimeste välimus, kes on võtnud kaalus alla inimorganismis elutegevuse protsesside optimeerimiseni viivatel bioloogilistel seadustel põhinevate meetoditega ning kui lihtne on muuta välimus kauniks, pidades kinni toitumise teatud põhimõtetest, mida käsitletakse antud töös.
Grossmanni Inimbioloogia ja -Ökoloogia Keskusesse liigset kehakaalu alandama tulnud inimeste küsitlemisest on tehtud kindlaks, et ligi 70% neist ei söö hommikust, peamine söögiaeg on neil õhtusel ajal. Enamik väga raskekaalulistest inimestest kehamassiga 130 kg ja rohkem, loevad, et nad söövad väga vähe või praktiliselt ei söögi. Umbes 30% teiste kaalukategooriate inimestest on oma toitumisest samal arvamusel. Paljud märgivad, et püüdes iseseisvalt kõhnuda, on nad mõneks ajaks täielikult söömisest loobunud või läinud üle monodieedile. Enamik inimesi jõuavad kehakaalu suurenemise staadiumisse ja vaid mõned neist on stabiilse, kuigi suure kehakaaluga.
Varasemalt (Grossmann 2007) oleme arutanud, et inimese toitumise reguleerimise keskmehhanismid paiknevad evolutsiooniliselt iidsetes aju osades, seetõttu võib loota, et inimestel on piisav hulk tingimatuid instinkte, et iseseisvalt tunnetada, kuidas toituda õigesti. Pange tähele, me kasutame tegusõna “tunnetada”, mis puudutab sensorsüsteemi, mitte aga “otsustada, mõtelda”, mis puudutab mõtte-tahtetegevust. Tahtepingutustega on võimatu juhtida alateadlikke tingimatuid instinkte, kuid nende loomulikku avaldumist takistab tsivilisatsioon ja meie kunstlik elukeskkond.
Samuti on täiesti seaduspärane lugeda, et osa kunstlikult töödeldud toitaineid parandavad õigel tarvitamisel inimese tervist ja elu kvaliteeti. Ka uute ressursside otsimine, milleks on nii uued toitainete liigid ning nende töötlemise meetodid, mis soodustavad liigi populatsiooni kasvu, on reguleeritud tingimatute instinktidega. Lisaks sellele, instinktiivsel tasandil on programmeeritud nii teatav kehakaalu suurenemine, mis on pikaajalise reguleerimise mehhanismi pädevuses. Kuid tsiviliseeritud inimesel puudub selleks vajadus, kuid instinktiivne vajadus ette koguda rasva on ilmselgelt olemas. Seega, tuginedes vaid inimese bioloogilise olemuse avaldumisele, pole võimalik leida õiget vastust püstitatud küsimusele.
Süsteemne lähenemine. Vaatleme inimest süsteemi mõistetes, nagu on tavaks teha näiteks ökoloogilistes teadustes. Ökoloogiline süsteem võib olla ainete liikumise osas kas avatud või suletud. Praktiliselt kõik looduslikud ökosüsteemid on avatud, aine suhtes suletud süsteemidest on teada vaid kunstlikud eksperimentaalsed ökosüsteemid, mis põhinevad madalamatel organismidel. Samuti uuritakse käesoleval ajal kosmoseruumi hõlvamise programmide raames selliste süsteemide loomist inimese elutegevuse võimaldamiseks.
Väike kõrvalekalle: käesoleva töö autor osales ülalnimetatud programmides. Peamised tööd inimese elutegevuse võimaldamiseks viidi läbi eelmisel sajandil 60.-90. aastatel. Neid viidi läbi USAs ja NSV Liidus. Nõukogude Liidus teostati enamik uurimusi Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Füüsikainstituudis, kus selle jaoks loodi kõigepealt biofüüsika osakond, hiljem selle baasil Teaduste Akadeemia Biofüüsika Instituut. Uuringud kasvasid üle fundamentaalsete probleemide lahendamiseks pikaajaliselt iseseivalt toimida suutvate ning aine suhtes suletud kunstlike ökosüsteemide loomise vallas, mis hõlmaksid ka inimest (Gitelzon jt, 1976). Sellistes süsteemides on oluline tagada kõikide lülide toitumisvajaduste rahuldamine. Inimese toitumisnormide kohta võeti andmed Meditsiiniteaduste Akadeemiast. Katsetajad viibisid eksperimentaalsetes ökosüsteemides 3-6 kuud sõltuvalt eksperimendi eesmärkidest, olles keskkonnast täielikult isoleeritud. Nad võisid toituda vaid vastavalt nimetatud normidele. Selle tulemusena ilmnesid katsetajatel kaalus juurdevõtmine, juuste väljalangemine, samuti soolestikuhäired.
Selgus, et ametlikes meditsiinilistes normides on inimese vajadus kalorites suurendatud ning täisväärtuslike valkude järgi vähendatud. Meie uuringutes inimese toitumise ja kaalu vähendamise kohta on seda katset arvestatud.
Inimene on avatud süsteem, läbi mille ained liiguvad. Sisenevad hapnik, vesi, orgaanilised toitained ja ballastained. Väljuvad süsihappegaas, elutegevuse jäägid orgaaniliste ainete näol ning ballastained. Stabiilse kehamassi korral on sisenevate ainete mass võrdne väljuvate ainetega. Sellise süsteemi looduslik analoog on näiteks makrofüütide ökosüsteem hea läbivooluga madalaveelises jões. Antud ökosüsteemi tulevad koos veega pidevalt toitained ning organismide elutegevuse produktid, mis on alati mürgised oma tootja jaoks, uhutakse ökosüsteemist välja. Organismid ei saa mürgitust elutegevuse produktidest, ja samuti ei kannata toitainete kõrge kontsentratsiooni kahjuliku mõju pärast. Toitainete kõrge kontsentratsiooni kahjulik mõju on ammu teada, teaduslikult uuritud ning sellega arvestatakse looma- ja taimekasvatuse praktikas. Selle tulemusena, kui mitte rääkida hooajalistest nähtustest, jääb makrofüütide ökosüsteem kindla veevoolu kiiruse puhul alati nooreks. Sedasama nähtust kasutatakse mikrobioloogiatööstuses, kus perioodilised kultuurid viidi üle pidevale kultiveerimisele. Mikroobse populatsiooni vanust õnnestub reguleerida sellisel meetodil vaid üheainsa parameetri kaudu: toitainete liikumise kiirus sellisel tasemel, et nende kontsentratsioon oleks kogu aeg optimaalsel tasemel. Teoreetiliselt võib selline kultuur jääda igavesti nooreks.
Nüüd tuleme tagasi inimese juurde ning vaatleme olukorda, kus sisenevate ainete mass on suurem väljuvate ainete massist. Looduses on sellise süsteemi tüüpiliseks näiteks väike järv linnastunud ja selle tõttu saastunud alal, kui sinna voolab rohkem vett kui sealt välja, näiteks suubub sinna mitu jõge, kuid alguse saab ainult üks.
Sellise järve ökosüsteem, vastavalt järvekoosluse arenemise seadustele, läbides rea suktsessioonistaadiume, saavutab varem või hiljem kliimaksstaadiumi, milleks sellise järve puhul on soo. Jõgede vetega toodud liigsed toitained aga ladestuvad turbakihtidena, mis lebavad mitteaktiivses seisundis ega osale praktiliselt kujuneva soo aineringes. Samamoodi ladestuvad inimorganismi alles jäänud ainejäägid rasvkudede näol, mis vanandavad inimorganismi ning mida koos vanusega koguneb üha enam ja enam. Instinktiivse hinnangu tasandil loetakse paksu inimest vanaks.
Sel viisil näitab süsteemne lähenemine, et täiskasvanud inimesel, kes soovib omada normaalset kehakaalu, peab tarbitavate ainete mass olema võrdne organismist väljamineva aine massiga ning metabooliliste protsesside mõistes peab nende liikumise kiirus olema suhteliselt võrdväärne. Suhtelisuse aste määratakse mõõtmise aluseks võetud ajaühikuga.
Tervendava kõhnumise teooria . Kujunenud rasvkude on väheaktiivne ja stabiilse kehakaalu staadiumil ei ole ta kaasatud organismi energeetikasse. Elutegevusprotsessid on temas aeglustatud ning selle tulemusena organism praktiliselt ei suuna verd sellesse koesse. Enamgi veel, sellel perioodil koes praktiliselt puudub kapillaarvõrgustik. Varuainete tarvitamise protsessi alustamiseks tuleb organismi vereringe ümber ehitada seedimisorganitest rasvkoesse.
Kahtlemata on organismil selline mehhanism olemas. Kõige tõenäolisemalt laekub sensorsüsteemide kaudu organismi, hüpotalamilistesse toitumiskeskustesse informatsioon väliskeskkonnast püsivate muutuste kohta, millega kaasneb toitumisallikate vaesumine. Nii näiteks on mitmete põhjalaiustel elavate organismide jaoks selliseks informatsiooniks päevalguse kestvuse lühenemine. Informatsiooni kinnitab toitainete eksogeense liikumise alanemine, kõik see kompleksselt lülitab sisse pikajaalise reguleerimise mehhanismi, mis neuro-humoraalsüsteemi kaudu lülitab omakorda sisse kapillaarvõrgustiku arenemise protsessi rasvkoes ning viib organismi üle püsivale endogeensele toitumisele. |
FOTO 2. |
On üsna tõenäoline, et selles protsessis osaleb teatud neuro-humoraalsüsteemi produkt: aine, mis teostab rasvkoe aktiveerumist ning muudab selle organismile kättesaadavaks.
Kunstlikes oludes on võimalik aktiveerida rasvkudet aineid loovutama audio- ja taktiilsignaalide kaudu (Grossmann, 1997a, 1997b).
Kuna üheaegselt ei saa olla aktiveeritud kõik rasvkoe kihid, mis ladestusid, võimalik et mitmeaastaste vahedega ning kogu keha pinnal, siis kordub aktiveerimise protseduur teatud perioodi tagant.
Tervendava kõhnumise läbiviimise reeglid
1. reegel. Endogeense toitumise kiirus peab olema küllaltki suur, et hoida ülal intensiivset vereringet rasvkoes.
2. reegel. Raku- ja koestruktuuride ning fermentsüsteemide optimaalses töörežiimis hoidmiseks on vajalik eksogeensete aminohapete, vitamiinide, makro- ja mikroelementide, samuti teiste organismi jaoks asendamatute ainete pidev juurdevool kogu ärkveloleku aja jooksul.
3. reegel. Korrata rasvkoe aktiveerimise protseduuri perioodiliselt.
4. reegel. Organismi ei tohi sattuda mitte mingisuguseid kunstlikke preparaate või produkte.
Kehakaalu alandamise protsessis moodustub organismis 2 pidevat ainevoogu:
1. Endogeenne voog, mis on seotud organismi energiaga varustamisega ( Een ), mida iseloomustab kiirus Een/t, kus t on ajaühik.
2. Eksogeenne voog, mis on seotud organismi ainega varustamisega ( Mex/t ). lähtudes 2. reeglist saabub organismi koos eksogeense ainega ka energia ( Eex/t ).
5. reegel. Eksogeense ja endogeense energia voogude ööpäevane dünaamika peab katma organismi ööpäevase energeetilised ( Etl + Et2 + …Eti ) ja materiaalsed ( Mtl + Mt2 + …Mti ) vajadused, st peab teostuma järgmine võrrandisüsteem igal ajavahemikul söögikordade vahel ti2-ti1 ööpäeva jooksul:
(qtiEti/t – btiEen/t)(ti2 – ti1) = Eexti
ktiMexti = Eexti
Mexti = Mti
kus qti, bti ja kti on koefitsiendid, mis iseloomustavad: qti – organismi energiavajadust söögikordade vahelisel perioodil ti2-ti1 ; bti – seesmise rasva kättesaadavus organismile samal perioodil; kti – tarvitatava toidu energiaküllastatus söögikorra ti ajal; i - söögikordade arv ööpäevas.
Inimese päevase aja tegevuse intensiivsus ei tohi ületada endogeensest süsteemist energia mobiliseerimise maksimaalset intensiivsust, st energia seesmise rasvast laekumise maksimaalset kiirust.
|
FOTO 3. |
5. reegli täitmine tagab organismi optimaalse töötamise. See omakorda tagab kahjustatud organite ja süsteemide funktsioonide taastumise, füsioloogiliste protsesside optimeerumise ja kehakaalu normaliseerumise. Empiirilisel teel õnnestus meil näidata, et optimaalseks rasvkoest aine väljutamiseks peab seesmine energiavoog välimise suhtes olema suurem kui 2, 25 , st:
Een/t : Eex/t > = 2, 25
Söögikordade arv ööpäevas ( i ) peab olema vähemalt 4, st
I > = 4
Sellistel tingimustel on keskealistel kontoris töötavatel meestel maksimaalne kaalu alanemine 15-16 kg kuus, naistel 14-15 kg kuus. Sellisel rasva mobiliseerimise kiirusel tunnevad inimesed end söönutena, neil on piisavalt energiat igapäevaseks tööks.
6. reegel. Kehakaalu alandamise kuur viiakse läbi psühholoogiliselt mugavates tingimustes. Kõik valemid ja juhised antakse kas pidulik-pühalikus või saladuslikus õhkkonnas ( foto 2 ). Viimane on vajalik rea toitumisega seotud tingimatute instinktide ümberlülitamiseks.
Heakskiit. Reast metoodilistest võtetest tervendava kõhnumise realiseerimiseks oleme rääkinud varem (Grossmann, 2007). Kõhnumiskuur kestis 28 päeva, erandjuhtudel väikese kaalu korral 14 päeva. Söögikorrad olid enam-vähem võrdsete ajavahemike tagant: i = 4. Ratsioon oli vaheldusrikas, vastavalt 2. reeglile ei sisaldanud kunstlikult kontsentreeritud ja rafineeritud toiduaineid, samuti banaane ja kartuleid. Kõik ülejäänud tingimused vastasid viiele ülaltoodud reeglile.
Peale kehakaalu alandamise kuuri viidi läbi 1kuune kaalu stabiliseerimise kuur. Selle tingimused erinesid kõhnumiskuuri tingimustest vaid viienda reegli osas:
|
FOTO 4. |
Een/t = 0
Suure kehakaaluga inimesed kordasid kõhnumiskuuri peale stabiliseerimiskuuri.
Subjektid. 40 inimest, naised ja mehed vanuses 16 ja rohkem, enamuses linnaelanikud, erineva haridustaseme ja elukutsetega, kellel oli liigne kehakaal. Mõnel neist oli kõrge vererõhk, kõrge suhkru ja kolesterooli näitaja veres ja muud kõrvalekalded. Paljudel oli arsti ettekirjutus võtta maha liigne kaal.
Tulemused. Keskmine mahavõetud kaal 28päevase kuuri jooksul oli naistel 9,5 +/- 0,5 kg, meestel 11 +/- 0,3 kg. Minimaalne mahavõetud kaal oli 6 kg, maksimaalne 14 kg. Allpool toome nimekirja fotodel kujutatud isikute andmetest:
Proua E (foto 5), võttis 1 kuuriga alla 11 kg, tal on veel 20 kg liigset kaalu.
Proua L (foto 5), võttis 2 kuuriga alla 23 kg, tal on veel 10 kg liigset kaalu.
Proua K-N (foto 5), võttis 1 kuuriga alla 10 kg, tal on veel 8 kg liigset kaalu.
Proua V (foto 4, foto 8), tema kaal oli 105 kg, 2 kuuriga võttis alla 23 kg, tal on veel 15 kg liigset kaalu.
Proua I (foto 4), võttis 1 kuuriga alla 14 kg, tal on veel palju liigset kaalu.
Proua T (foto 6), võttis 1 kuuriga alla 12 kg, saavutas normaalse kehakaalu.
Proua A (foto 6), võttis 1 kuuriga alla 6 kg, saavutas normaalse kehakaalu.
Proua U (foto 3), võttis 3 kuuriga alla 33 kg, saavutas normaalse kehakaalu.
Proua T-a (foto 7), stabiilse kaalu eeskuju 8 aasta jooksul.
Kõhnumiskuuri ajal oli inimestel hea tuju, kõik täheldasid märgatavat enesetunde paranemist, une paranemist. Peale kuuri läbimist normaliseerus enamikul verekoostis, vererõhk alanes. Kadus näo pundumus, naha kudede tursed ja kortsud.
Keha muutus sihvakamaks, koed pinguldusid, nahk muutus pringiks ja siledaks ( foto 3, foto 4 ).
Tabelis on toodud suhkrudiabeeti II põdeva mehe kehakaalu ja veresuhkru sisalduse dünaamika (hommikul, tühja kõhuga) kuuri ajal. Juba kuuri esimesel nädalal alanes veresuhkru tase 2 korda. Kuuri lõpuks oli suhkru sisaldus veres normilähedane.
TABEL. SUHKRUDIABEETI II PÕDEVA HAIGE (MEES, 58 AASTANE) KEHAKAALU JA VERESUHKRU SISALDUSE DÜNAAMIKA KÕHNUMISKUURI AJAL
Aeg, ööpäev Kaal, kg Veresuhkur, mmol /l, mõõteriist : Accu-Chek Active
kolme mõõtmise keskmine
|
FOTO 5. |
0 151,200 12 ,0 +-0,3
7 145,500 6 ,9 +-0,2
14 145,000 6 ,2 +-0,2
21 144,200 5 ,8 +-0,1
28 141,800 5 ,2 +-0,1
Saadud andmetest lähtuvalt on kõhnumiskuuri positiivne mõju inimese tervisele seotud mitte ainult kehakaalu alanemisega, vaid ka suurel määral nähtavalt verekoostise paranemisega ning selle tulemusena, nagu me ka eeldasime eespool, toimus organite ja nende funktsioonide taastumine. Nii on pr V ( foto 4 ), pr E, pr L ja pr K ( foto 5 ), vaatamata veel peale kuuri jäänud suurele liigsele kaalule, näo koed sama täiuslikus seisundis kui uuringus osalejatel, kes saavutasid normaalse kehakaalu (pr T, pr A ( foto 6 ), pr U ( foto 3 )). Me ei teinud siin uut avastust, vaid tõestasime rangelt teaduslikult, eksperimendi meetodil, et paljude arstide-praktikute oletused liigsöömise kahjulikkusest inimese tervisele on õiged. Nii märkisid paljud arstid I Maailmasõja ajal, et ühes toitumise vähenemisega kadusid ka sellised haigused nagu podagra, maksa-, sapi-, mao-, soolestikuhaigused, diabeet, apenditsiit, vähenes suremus (Paldrock, Audova, 1932). Ka tänapäeval seotakse südame- ja veresoonkonnahaigusi, vere paigalseisu sapis, ajukahjustusi, artriite ja paljusid teisi haigusi ja haiglaslikke seisundeid liigsöömisega.
Kuidas toituda peale kaalu alanemist või stabiliseerimine. Me arvame, et peamine reegel kaalu stabiliseerimisel kõlab nii: millise meetodiga võttis inimene kaalust alla, sellise meetodiga peab ta ka seda normis hoidma.
Ainete ja energia võrdväärse laekumise printsiip, arvestades päevast aktiivsust ja ööpäevast biorütmi, olles inimese igapäevase toitumise aluseks, peab jääma normi piiresse. |
FOTO 6. |
Me viisime läbi 28päevase kehakaalu stabiliseerimise kuuri 16st eelnevalt kõhnumiskuuri läbinud inimesest koosnevas grupis. Selles kuuris laekus kogu vajalik energia väljaspoolt. Toiduhulga arvestamine iga söögikorra kohta oli nagu 5. reeglis, kus Een võrdus 0 ja i võrdus 5 (vt ülal).
Viiendast reeglist olid järgmised kõrvalekalded:
1. Toiduainete hulk hommikusöögil ei olnud piiratud, see muutis lähenemise universaalsemaks, kuna esimene kõrvalekalle võimaldab toitumise individualiseerimist. See ei vii liigsöömiseni, kuna, lähtudes meie praktikast, kontrollivad normis inimesed hommikusel ajal kergesti oma toitumiskäitumist.
2. Et rahuldada osaliselt kaasasündinud instinkti koguda organismi rasvavarusid, olid lubatud peod koos nende toiduainetega, mis kõhnumisel olid keelatud. Samuti võisid peoroad olla valmistatud normiga keelatud viisil. Selliseid pidusid lubati mitte rohkem kui 3 korda kuus.
Selle tulemusena jäi 15 inimese kaal kuu aja jooksul püsivaks, st stabiilseks. Ühel inimesel vähenes kaal 2, 5 kg võrra. Viimane on seletatav sellega, et antud subjekt, kellel oli suur liigne kehakaal, ei soovinud väljuda eelnevast kõhnumisprogrammist ja nagu ta tunnistas, ei võtnud pidudest osa.
Meil on piisavalt tõestusi, mis kinnitavad pikaajalise normaliseerunud kaalu hoidmise võimalikkust stabiilsena. Siinkohal toome ühe näite. 8 aastat tagasi pöördus meie poole teismelise tüdruku ema tütre liigse kaalu tõttu. Tüdruk läbis meil 2 kuuri, selle tulemusena kaotas üle 20 kg liigset kaalu. Fotol 7 on kujutatud prl T-d, foto on 2007. aastast, tema ongi see ülalnimetatud teismeline tüdruk. Tema kaal on stabiilne mitmeid aastaid. Nüüd on ta ilus sihvakas neiu.
Tasub märkida, et inimeste välimus peale kõhnumiskuuri muutub väga veetlevaks. Täiskasvanud naised muutuvad eriti ilusaks ja nooreks, nagu seda on näha fotol 8, kus on kujutatud näo seisukorra muutumise dünaamikat kõhnumiskuuri läbimisel.
Saadud andmed näitavad, et inimkonnal puuduvad piisavad teadmised ja oskused kasutamaks oma looduslikke ressursse, et inimkond elab mitteoptimaalsetes tingimustes ning omab paljusid valesid, isegi kahjulikke toitumisharjumusi. Ta ei oska hoida looduse poolt antud kaunist välimust. Toitudes käesolevas töös toodud põhimõtete järgi, on võimalik märgatavalt parandada tervise ja välimuse seisukorda, samuti olla uuesti noor, pöördumata plastilise kirurgia poole.
Kaalu alandamise ja stabiliseerimise kohta saadud andmed näitasid veenvalt, et käesolevas töös toodud toitumise põhimõtted ja reeglid on reaalselt praktikas rakendatavad. Seejuures funktsioneerib inimese organism optimaalsetel tingimustel, mis on kahtlemata inimese hea tervise ja enesetunde aluseks.
Me oleme teadlikud, et antud töös kirjeldatud tervendava kõhnumise ja kehakaalu stabiliseeirmise läbiviimine on küllaltki raske ning nõuab läbiviijalt suurt professionaalsust. Kuid ta on siiski meie arvates jõukohane kõrgema bioloogilise või meditsiinilise haridusega inimestele, kes on läbinud spetsiaalse ettevalmistuse. |
FOTO 7. |
Kirjandus
Gitelzonn I.I. i drugie. Problemi sozdanija zamknutih biologicheskih sistev zhizneobespechenija.Materiali 9 rabochego soveshanija po voprosu krugovorota veshestv v zamknutoi sisteme.Kiev. 1976.
Grossmann G. Sõnad ja harjutused naiskõhnujatele , IB@ÖK , VHS, Tallinn , 1997a
Grossmann G. Slova i uprazhnenija dlja zhenshin, IB@ÖK, Tallinn, VHS , 1997
Grossmann G. Teoreticheskije osnovi biokompensatsionnogo podhoda k lecheniju alimentarnogo ozhirenija. Nauchnii e-zhurnal ekologii i biologii cheloveka Grossmann centra. sentjabr 2007, www.gross.ee
Paldrock A., Audova A. Loomulik ravimisõpetus , Tartu , 1932
Schmidth R.F.,Thews G. Inimise füsioloogia , Tartu ; 1997
Galina Grossmann, bioloogiateaduste doktor
Grossmanni Inimökoloogia ja -Bioloogia Keskuse juhataja
Oktoober 2007, Tallinn Eesti |
FOTO 8. |
|
