ERIPÄRA HÄÄLE KVALITEEDIS, MIS MÕJUTAB INIMESE TOITUMISKÄITUMIST RASVUMISE RAVIMISEL

Galina Grossmann

Toitumiskeskused on fülogeneetiliselt vanas aju osas ning on väga nõrgalt teadvusega seotud. Seetõttu ei anna rasvumise ravi ratsionaalsed meetodid, mis põhinevad informatsioonil, formaalsel mälul, teadlikkusel, märgatavat efekti. Toitumiskeskused on otseselt seotud emotsionaalse sfääri keskustega ja meeleelundite keskustega. Emotsionaalne mõju võib esile kutsuda näljakeskuse erutumise, seetõttu võib psühhoemotsionaalne ravi anda vastupidise tulemuse. Toidu välimus, selle lõhn võivad mõjudes meeleelunditele esile kutsuda nii vastikusinstinkti kui ka loomulikku toitumiskäitumist, mis on suunatud toidu tarvitamisele. See kõik tingib rasvumise ravi keerukuse.

Meie (G. Grossmann, 1998) töötasime välja kehakaalu vähendamise kuuri, mis põhineb biokompensatsioonilisel lähenemisel, st toitumiskäitumise bioloogiliste faktorite kontrollimisel. Mitmeaastane praktika näitas selle kuuri edukust liigse kaalu alandamisel. Üheks metoodiliseks lähenemiseks on suuline juhendamine kõnehäälel. Sellise hääle mõned eripärad ongi käesoleva töö uurimisesemeks. Viimaste aastate teaduskirjanduses kohtab töid, mis on seotud hääle mõju bioloogiliste alustega (F. Lerdahl, 2001; S. Brown, 2001 jt).

Võtmesõnad: hääl, ülemtoon, tonaalsus, rasvumine

Materjal ja meetodid

Uurimuse materjaliks olid audiosalvestised suulistest juhendamistest, mis anti alimentaarse rasvumisega katsealustele, kes osalesid kõhnumiskuuris. Kasutati nende juhtumite salvestusi, kus katsealused võtsid alla enam kui 10 kg liigsest kehakaalust kuus. Analüüsiti 6 kuuri salvestusi. Hääle spektraalanalüüsi tehti arvutiprogrammi Sound Forge 8.0 abil. Uuriti erinevate toonide ülemtoone, märgiti nende sagedus ning suhteline tugevus, samuti sagedus, millel lausuti erinevaid silpe ja sõnu. Vastuvõtu mugavuse mõttes on töös ära toodud noodid, mis vastavad mõõdetud sagedustele hertsides.

Tulemused ja arutamine. Siin tasuks koheselt ära märkida, et juba läbikuulamisel avastati fraasides tonaalsused, toone ise aga võeti vastu muusikaliselt puhastena, st konkreetse sagedusega, müraefektideta. Spektraalanalüüsil nt noot sol (G), hääldades isikuasesõna „Teie”, tekkis järgmine ülemtoonide jada (toodud nootides):

Sol – Re2 - Sol2 - Re3 - Sol3 - Si3 – Re4

Number nootide juures tähistab oktavi numbrit. Me võtsime noodi La sagedusega 440 Hz esimeses oktavis, selline tähistus võib olla lugejale tuttavam. Arvutiprogrammides loetakse oktaveid teisiti.

Tonaalsetes suhetes näeb see jada välja nii: toonika, dominant, toonika, dominant, toonika, terts, dominant. Näeme, et ülemtoonid paiknevad Sol-mažoorses tonaalsuses, st uuritav hääl allub muusikalise harmoonia seaduspärasustele.

Joonisel 1 on toodud enim iseloomulik tooni spektrogramm raviseansil. Võrdluseks on joonisel 2 toodud sama hääle tooni spektrogramm väljaspool seanssi. Vastavalt spektriandmetele oli hääl seansi ajal muusikaliselt puhtam kui väljaspool seanssi. Hääle toonid paigutuvad väljaspool seanssi väiksesse ja esimesse oktavisse, seansi ajal aga esimesse ja teise oktavisse. On ilmselge, et nendel kahel juhul on tegu erineva hääleseade kasutamisega. Hääle tekitamise viis seansi ajal annab kontsentreerituma ja valjuma heli.

Enamik raviseansil tekitatud toone allus muusikalise harmoonia seadustele. Kõige tihedamini oli esimene ülemtoon peale põhitooni kas dominant või toonika (st põhitoon, korratud oktav kõrgemalt), harvemini terts ning mõnikord subdominant. Tavaliselt oli põhitoon valjem kui esimene ülemtoon, kuid küllaltki tihti, kui põhitoon kordus kaks korda, võis see ülemtoon teist korda olla mitu korda valjem põhitoonist ( joon. 3 ). Ja kui ta oli oktav, märkisid katsealused, et nägid valgussähvatust juhendajalt. Võimalik, et sellel momendil särasid juhendaja silmad, kuna on selge, et kui kõlas oktav kui ülemtoon väga vaikselt kõlava põhitooni taustal, tugevnes see ülemtoon pearesonantsi arvelt, võimalik, et otsmikuurkes (vt ka R. T. Sataloff, 1992). Kuulajates tekitas see efekt pidulikkuse ja tähenduslikkuse tunnetamise. Nii näiteks fraasi „Mina tahan, et teie tunnetate oma keha” kõlamisel suureneb juhendaja näo valgustus niivõrd, et ei ole näha pisemaid detaile, videosalvestistes on see täpselt fikseeritud. Muide, biohelenduse nähtus on teadusele hästi tuntud. Inimese biohelendus võiks olla biofüüsikutele ja biokeemikutele huvitav uurimisobjekt.

Tulles tagasi arutatava fraasi juurde, märkigem, et „Mina tahan...” kõlab noodil Mi nii, et põhitooni tugevus, Mi esimeses oktavis, on vaevu eristatav üldisel helitaustal. Tooni teine ülemtoon, teise oktavi Mi, kõlab märksa valjemalt. Fraasi ülejäänud osa kõlab juba teises oktavis. Seega toimus hääle tõstmine ilma pingutuse ja dramatiseeringuta. See fraas on suunatud meeleelundite aktiviseerimiseks, mis on omakorda otseselt seotud hüpotalamuse toitumiskeskustega.

Seansi fraaside metoodiline ülesehitus oli suhteliselt lihtne ja allus teatud seaduspärasustele.

Järgnevalt toome fraaside iseloomulikud meloodilised järgnevused:

1. Sol – Si – Re2 – Si – Re2 – Sol, fraas Sol-mažooris

2. Mi – Mi – Re-diees – Fa-diees – Re-diees – Do-diees – Do-diees – Mi – Re-diees –

- Re-diees – Si fraas Mi-mažooris

3. Sol-bemoll – Mi – Si-bemoll – Re-bemoll2 – Re-bemoll2 – Mi – Mi – Si-bemoll – Mi-bemoll2 – Si-bemoll – Si-bemoll – Sol-bemoll fraas Sol-bemollmažooris

Nende fraaside tonaalsed suhted näevad välja järgmiselt:

1. Toonika – terts – dominant – terts – dominant - toonika
2. Toonika – toonika – alumine avatoon – ülemine avatoon – terts – sekst – sekst - alumine avatoon – alumine avatoon – dominant
3. Toonika – sekst – terts – dominant – dominant – sekst – sekst – terts – sekst – terts – toonika

Nagu näha, annab selline ülesehitus lihtsa, kuid veenva ja optimistliku audiopildi.

Näitena toome ülalpool vaadeldud fraasi toonide järgnevuse:

Mi-bemoll – Mi-bemoll – Re-bemoll – Re-bemoll – Re-bekarr – Si-bemoll – Do-bemoll – Mi-bemolll

Mi-na ta-han et tei-e tun-ne- ta-te o-ma ke-ha

Kui seda nootide järgnevust mängida klaveril kui meloodiat, siis tuleb esimesed kaks nooti võtta samaaegselt Mi-bemoll2-ga. Mänginud seda fraasi, võib tunda kindlust ja õrnust, st mažoor-minoorseid suhteid.

Veel üks näide nüüd juba õpetava fraasi hääldamisest: „Teie sööte just neid toite, mis mina teile näitasin.”

Si-bemoll – Do-bemoll2 – La-bemoll – Do-bemoll2 – Do-bemoll2 – Do-bemoll2

fraas Do-bemollmažooris

Intonatsioonides raviseansil oli kõige tihemini märgata konsoneerivaid intervalle, hääl liikus aga mažoorhelistiku põhiastmetel. Me oletame, et selline hääl võtab maha pinget ning suurendab organismi sisefaktorite rolli inimese toitumiskäitumise juhtimisel. See viib toitumise lühi- ja pikaajalise reguleerimise normaliseerumiseni ning normaalse kehakaalu kujunemisele.

Muusikahelide seost aju sügavamate kihtidega uurivad praegu rida teadlasi. Näiteks, on näidatud, et muusikahelide mõjul toimuvad teatavad positiivsed muutused ajus (A. Pascual-Leone, 2001; J. P. Rauschecker, 2001 jt).

Seega allub hääl, mis on võimeline saavutama kontakti inimaju fülogeenetiliselt iidsete osadega, muusika harmoonia seadustele: on muusikaheli, liigub helistikes vastavalt külgetõmbeseadusele ja on rikastatud laadinüanssidega.

Kirjandus

S. Brown „Are Music and Language Homologues? The Biological Foundation of Music”, New York, 2001

G. Grossmann „Kõhnumise kuur”, VHS, G. Grossmann Inimbioloogia ja –ökoloogia Keskus, Tallinn, 1998

G. Grossmann „Videokurs pohudanija”, VHS, G. Grossmann Inimbioloogia ja –ökoloogia Keskus, Tallinn, 1998

F. Lerdahl „The Sounds of Poetry Viewed as Music. The Biological Foundations of Music”, New York, 2001

A. Pascal-Leone „The Brain That Plays Music and is Changed by It. The Biological Fuondations of Music”, New York, 2001

J. Rauschecker „Cortical Plasticity and Music. The Biological Foundations of Music”, New York, 2001

R. T. Sataloff „Functional Anatomy and Physiology of the Voice. Voice Surgery”, New York, 1992

Galina Grossmann, bioloogiadoktor,

G. Grossmann Inimbioloogia ja –ökoloogia Keskuse juhataja,

Tallinn, Eesti, September, 2007