MUUSIKATERAAPIA KÕHNUMISKUURI LÄBIVIIMISEL ALIMENTAARSE RASVUMISEL

Galina Grossmann

Tänapäeval on rasvumine üks peamine inimese tervise halvenemise ning elukvaliteedi langemise põhjus. Peale bioloogiliste probleemide toob liigne kehakaal koos sotsiaalse staatuse langemisega kaasa ka sotsiaalseid probleeme.

Alustasime liigse kehakaalu vähendamise meetodite teoreetilise ja praktilise väljatöötamisega 1974. aastal. Uute võimaluste tekkimisega optimeeriti neid meetodeid, samuti töötati välja uued efektiivsemad lähenemised rasvumisprobleemi lahendamisele. Töötasime välja efektiivse lähenemise kehakaalu vähendamisele: biokompensatsioonimeetodi. Avastati biokompensatsioonimeetodi suur efektiivsus individuaalsel kõhnumiskuuril. Kuid see meetod nõuab läbiviijalt kõrget professionaalsust ja pinget, seetõttu otsisime võtteid, mis lihtsustaksid kõhnumiskuuri läbiviija tööd ning mõjuksid positiivselt kehakaalu alandamise protsessile.

Antud uurimuse eesmärk oli muusikateraapia erinevate meetodite efektiivsuse võrdlev analüüs kaalu alandamisel alimentaarse rasvumise käes kannatavate isikute grupis. Uuringud viidi läbi Eestis Tallinnas 1998. aastal.

Viimastel aastatel läbi viidud teaduslikud uuringud muusika mõjust inimorganismile lubasid teadlastel soovitada muusikateraapiat mitmete haiguste ravimisel (H. H. Decker-Voigt, 1991). Ka tänapäeval viiakse muusikateraapia probleemide kohta läbi huvitavaid uurimusi Tallinna Pedagoogikaülikoolis (Alice Pehk, 1996; Eha Rüütel 2004 jt).

Võtmesõnad: kehakaal, muusikateraapia, rasvumine

SUBJEKTID

Uuringu subjektideks olid naised vanuses 20-45 aastat, kelle liigne kehakaal moodustas 15-30 kg. Grupid koosnesid 18-20 inimesest. Loodi 4 gruppi. Gruppides uuritavate võtete võrdlevaks hindamiseks analüüsiti kaalu alanemise tulemusi individuaalsel kaalust maha võtmisel 40 subjekti puhul (kontrollvariandid), kes läbisid kõhnumiskuuri gruppidega samaaegselt. Kuuri kestvus oli kõigis eksperimendi- ja kontrollvariantides 28 päeva.

MEETODID

Kuurid viidi läbi saalis pindalaga 150 m 2 , 1,5 tundi 2 korda nädalas. 0,5 tunni jooksul kuuri alguses toimus “Lipolitic” gruppides, variandid C ja D, biokompensatsiooniteraapia seanss. “Intensiivse kõhnumise” gruppides, variandid A ja B, anti lisaks biokompensatsiooniteraapiale ka konkreetseid soovitusi ratsionaalseks toitumiseks (R. F. Schmidt, G. Thews, 1990). Järgneva tunni jooksul toimus tantsuline liikumine erineva muusika saatel sõltuvalt variandist.

Katsealused, kes läbisid individuaalse kõhnumiskuuri (20 inimest), said 1-tunnise individuaalse seansi biokompensatsiooniteraapiat koos soovitustega ratsionaalseks toitumiseks 1 kord nädalas. See oli kontrolliks “intensiivse kõhnumise” variantidele. Teised 20 inimest individuaalsel kõhnumiskuuril said 1-tunnise biokompensatsiooniteraapia seansi ilma soovitusteta ratsionaalseks toitumiseks, samuti 1 kord nädalas. See oli kontrolliks “Lipolitic” gruppidele (vt variantide nimekiri).

Kokkuvõte uuringu tulemustest koostati subjektide kehakaalu muutumise järgi kogu kuuri vältel uuringu alguses ja lõpus tehtud mõõtmise andmete, samuti kuuri lõpuni teinud inimeste arvu põhjal.

Variandis Lipolitic + VOICE, variant D, salvestati katsealuste poolt esile toodud hääled videokaameraga Panasonic MS5, seejärel analüüsiti neid arvutiprogrammi Sound Forge 8.0 abil, põhitooni sagedust, dominantse ülemtooni hulka ja sagedust (kõige valjema kõlaga ülemtoon) määrati spekteranalüüsi andmete põhjal, vibraato olemasolu sonogrammi vormi põhjal.

VARIANTIDE NIMEKIRI

1 intensiivse kõhnumise grupid

Grupp A – rahvamuusika, 18 inimest

Grupp B – klassikaline muusika, 20 inimest

Kontrollgrupp, 20 inimest

2 „Lipolitic” grupid

Grupp C – kaasaegne popmuusika, 20 inimest

Grupp D – kaasaegne popmuusika + VOICE, 20 inimest

Kontrollgrupp, 20 inimest

Rahvamuusikana kasutati eesti rahvatantsumuusikat (G. Grossmann 1998). Kogu uuringuteperioodil õpiti kuuri ajal selgeks 6 tantsu liikumine. Inimesed seisid malelaua asetuse järgi, tantsu liikumise omandamisel seisid ringis.

Klassikalisest muusikast oli kasutusel: Ave Maria, Schubert; Lüüriline poeem, Grieg; Bizet' ooperi „Carmen” 3. vaatuse antrakt; Kuupaistesonaat, Beethoven; Unelmad, Lento, Schumann; Largo, Händel jt.

Inimesed paiknesid malelaua asetuse järgi või ringis, istusid või seisid, samuti liikusid ning sooritasid sujuvaid plastilisi ja hoitud liigutusi tantsu vaimus.

Kaasaegse muusika valik oli peamiselt tempoga 120 või 140 lööki minutis taktimõõduga 4/4 (G. Grossmann 1998). Katsealused paiknesid malelaua asetuse järgi näoga juhendaja poole. Juhendajat matkides sooritati lihtsamaid tantsuliigutusi. Variandis D (VOICE) tegid kõik koos häält 3-6 sekundi vältel iga 1-2 min. tagant.

TULEMUSED

Klassikalise muusikaga variandis oli keskmine maha võetud kaal 28 päeva jooksul 8 kg, mis moodustab 90% naiste keskmisest tulemusest, kes läbisid individuaalse biokompensatsioonikuuri (kontrollgrupp), rahvamuusikaga variandis oli keskmine tulemus 4,7 kg, 53% kontrollgrupi tulemusest. Variandis Lipolitic olid näitajad järgmised: 5,4 kg ja 50%, variandis Lipolitic + VOICE: 7,4 kg ja 69%. Kõige väiksem tundide külastatavus oli rahvamuusikaga variandis: 50%. Kõige suurem külastatavus oli variandis, kus kaasaaegne muusika oli ühendatud häälega: 90% ( tabel 1 ).

Maksimaalselt alanes liigne kehakaal eksperimendi ajal mõningatel indiviididel klassikalise muusikaga grupis - 14 kg ning grupis Lipolitic + VOICE – 12 kg 28 päeva jooksul. Kontrollvariantides individuaalkuuris koos biokompensatsiooniteraapiaga, ilma toitumisjuhenditeta, oli maksimaalne alanenud kehakaal 28 päeva jooksul 17,3 kg.

Tulemused häälte kõla kvaliteedi osas olid järgmised: esimestel tundidel võeti häälte kõlamist vastu kui ilmetut müra. Spektrogrammidel ei olnud puhaste toonide täpseid teravikke, ajapikku muutus heli puhtamaks ja omandas musikaalsuse, st oli võimalik eristada kõla põhitooni ja selle harmoonilisi ülemtoone, samuti tekkis vibraato ( tabel 2 ).

Ülemtoonide hulk varieerus 4-10. Dominantne ülemtoon oli sagedamini põhitoon, mis kõlas mitu oktavit kõrgemalt. Eksperimendi 14. päevaks tekkisid oktavid domineeriva ülemtoonina tundide ajal 12 mõõtmisest 4 korda, 28. päevaks 14 mõõtmisest 11 korral.

14. päevaks oli põhitoon tihemini sagedusdiapasoonis 560-600 Hz, domineeriv ülemtoon 3300-4400 Hz, 28. päevaks vastavalt 750-800 Hz ja 1700-3300 Hz. Domineeriv ülemtoon kõlas kõigis proovides, välja arvatud viimane proov 28. päeval, põhitoonist valjemini.

14. päevaks nägid sonogrammid välja sirgjoonena, 28. päevaks olid nad 7 juhul sinusoidi kujul, mis kinnitab vibraato olemasolu häältes 28. päevaks.

TULEMUSTE ARUTAMINE

Teaduslikus kirjanduses on toodud piisavalt palju kehakaalu alandamise tulemusi, kuid tavaliselt käivad nad kuuride kohta, mis on läbi viidud statsionaarsetes tingimustes, kus katsealused on füüsiliselt toidust eraldatud. Teaduslikke andmeid kehakaalu alandamise tulemuste kohta tingimustes, kus katsealustel on ligipääs toidule, ei ole me meile teadaolevas kirjanduses leidnud.

Meie eksperimentides jätkasid inimesed aktiivset töötegemist, elasid kodustes tingimustes ning läbisid kõhnumiskuuri.

Me ootasime, et ratsionaalsete toitumisjuhenditega kuur osutub kõige efektiivsemaks. Nii alanes statsionaarsetes tingimustes ratsionaalse toitumise juures R. H. Kadõrova jt (1972) eksperimentides liigne kehakaal 8-9 kg võrra kuus. Meie eksperimentides saavutati samasugune tulemus ratsionaalse toitumisega kontrollgrupis. Kuid kõige enam alanes kehakaal kontrollgrupis, kellele ei antud ratsionaalseid toitumisjuhendeid: keskmiselt 10,7 kg. Ilmselgelt vähendavad kuuri ajal ratsionaalsed vestlused toitumisest mõningal määral biokompensatsiooniefekti. Biokompensatsiooniline lähenemine viib pingete mahavõtmiseni hüpotalamuse keskustest, mis on seotud toitumisega, kuid ratsionaalsed vestlused, vastupidi, erutavad neid. Selle tulemusena suureneb toidu tarbimine, organism ei lähe üle endogeensele toitumisele.

Saadud tulemused annavad võimaluse hinnata objektiivselt muusikateraapia erinevate meetodite kasutamist alimentaarse rasvumise ravimisel. Vaatleme eraldi kõiki muusika funktsioone ja meetodeid, mida kasutati antud töös:

1. funktsioon: taustmuusika. Seda funktsiooni kasutati kõikides eksperimendi variantides vestluse ajal. Taustmuusika loob ühtse ruumi, mis ühendab juhendajat ja uurimuse subjekte, kontrollib aega, loob rütmi jne, selleks kasutati meloodilist muusikat tempoga 60-80 lööki minutis.

2. funktsioon: saatemuusika. Seda funktsiooni kasutati biokompensatsiooniseanssidel visuaalsetele piltidele helitausta loomiseks. Saatjaks oli kõrge kvalifikatsiooniga pianist, kelle ülesandeks oli improviseerides toetada ja võimendada juhendaja suulist teksti.

3. funktsioon: juhtiv muusika. Muusika juhib subjektide tegevust. Meie eksperimentides juhtis ta liikumistegevust tantsu ja füüsiliste harjutuste näol. Seda funktsiooni täitis rahvatantsu-, klassikaline ja kaasaegne popmuusika.

Rahvamuusika osutus selles funktsioonis rasvumise ravimisel gruppides väheefektiivseks. Subjekte stimuleeris kõhnumiseks see muusika nõrgalt. Tõenäoliselt tekitab vanaemade muusika assotsiatsioone kogukuse ja suure kehakaaluga.

Klassikaline muusika oli üliefektiivne. Ta lõi pühaliku ning piduliku atmosfääri, mis kahtlemata pidurdab hüpotalamuse näljakeskust enamikel subjektidel. Kaasaegne muusika samuti oli efektiivne. Ta suurendab toimekust ning tekitab kaasatuse tunde edumeelsesse progressi. Kõik see assotsieerub nooruslikkuse, nõtkuse, kerguse ja liikuvusega, mis on ka kõhnumiskuuri eesmärgiks.

4. funktsioon: tegevusfunktsioon. Seda muusika funktsiooni teraapias on kirjeldanud paljud uurijad (E. O'Brien, 2006; H. M. Ridder, D. Aldridge, 2005; G. A. Behrens, S. G. Green, 1993 jt). Tegevusfunktsioon tähendab seda, et muusikat loovad subjektid ise. Meie eksperimendis oli subjektide poolt loodav muusika kõige minimalistlikum: vaid üks musikaalne, tempereerimata toon, mida tekitab hääl. Seetõttu arvasime selle teraapiavõtte hääleteraapia hulka muusikateraapia ühe alaliigina.

Tasub märkida, et teraapilist efekti andis meie juhul hääl, mis kõlas vähemalt 3 sekundit maksimaalse tugevusega mugavas hääleseades.

Grupis VOICE saavutasid katsealused enesekindluse, orienteerituse eesmärkidele ning olid toimekad. Tehes häält julgelt ja kindlalt, vabanesid nad hirmudest, laiendasid oma elulist ruumi ja võtsid positiivsema ja aktiivsema hoiaku elu suhtes. Nad muutusid ka aktiivsemaks igapäevaelus. See kõik soodustas kehakaalu aktiivset alanemist.

Dominantse ülemtooni sagedus oli 14. päevaks 3300-4400 Hz. Nagu teada, avaldab nimetatud sagedus inimesele kõige tugevamalt mõju ning räägib sellest, et katsealused mõjutasid oma häältega ümbritsevaid isikuid, tahtsid olla kuuldud. Ilmselt vabanesid nad sel moel psühholoogilistest probleemidest ja sotsiaalsetest pingetest. Erinevate lauluhäälte lauljaformant on mitmete autorite arvates sama sagedusega. Tänu sellele kõlab inimhääl üle orkestrist, samuti ka teistest helidest ning jõuab kuulajateni. Domineeriva ülemtooni paiknemine madalamal sagedusel (1700-3300 Hz) 28. päevaks räägib sellest, et kuuri lõpus tegid inimesed häält enda lõbuks, nautides psühholoogilist ja kehalist vabadust.

Kuulmise järgi tundub hääl ülemtoonidega sagedusel 3300-4400 Hz metalne, sagedusel 1700-3300 pehmem. Ülemtoonide kõla tugevnemine põhitooni suhtes, mida täheldati enamikel mõõtmistel, viitab sellele, et hääleseade oli sarnasem estraadilikule hääleseadele, mitte aga ooperi hääleseadele: katsealuste hääleaparaat oli pinges, samuti töötasid põhiliselt resonaatorid peas.

Hääle märkimisväärsest teraapilisest efektist meie poolt uuritavas funktsioonis neuro-psüühika- ja orgaaniliste häirete ravimisel kirjutab H.-H. Decker-Voigt (1991) oma raamatus muusikateraapia kohta. Nimetatud autor märgib, et inimhäälel on kõige suurem apelleeriv jõud, eriti lauluhäälel, et vokaalne improviseerimine teeb võimalikuks allasurutud tunnete avaldumise – õrnus, agressioon, ning muudab patsiendi emotsionaalselt tasakaalukamaks.

Meie poolt saadud andmete põhjal lõime videokuuri LIPOLITIC (G. Grossmann, 1999) liigse kaalu alandamiseks alimentaarsel rasvumisel. Ta sisaldab 25minutilisi biokompensatsiooniseansse, kus taustmuusikaks on klassikaline muusika ning 45-50minutilisi tantsuprogramme, mis on analoogsed variandis D popmuusika kasutamisega. Peale igat 3-5 minutit tantsuliigutusi tehti 4-7sekundiline paus hääle jaoks. Videomaterjali töödeldi arvutiga ning lisati värvi- ja muud visuaalsed efektid. Aprobatsioon viidi läbi 12-45 inimesest koosnevates gruppides. Videomaterjali demonstreeriti suurel ekraanil diameetriga 1,5 m. Sellistes gruppides vähenes inimeste kehakaal keskmiselt 10 kg kuus, tundide külastatavus oli suur.

Seega on muusikateraapia edukas võte aitamaks kaasa kehakaalu alandamisele. Kõige efektiivsem oli klassikaline muusika ja kaasaegne popmuusika, mis ühildati hääleteraapiaga. Muusika kergendab kõhnumiskuuri juhendaja tööd.

Klassikalise muusika kasutamine nõuab juhendajalt head plastikat, kunstilist väärikust ja head muusika tundmist. Selle tingimuse rahuldamisel võtsid enamik katsealustest edukalt kaalus alla. Kuigi mõned subjektid ei olnud vastuvõtlikud selle muusika suhtes.

Kõige tulemuslikum oli grupi juhtimine kasutades popmuusikat, mis on ühildatud hääleteraapiaga. Sellisel lähenemisel, lisaks kaalu alanemisele, tekkis katsealustel ka aktiivsem hoiak elu suhtes, see ongi alimentaarse rasvumise profülaktika.

KIRJANDUS

Alice Pehk „Muusade kunst aitab elada”, Tallinn 1996

G. A. Behrens „The Ability to Identify Emotional Content of Solo Improvisations Performed Vocally and on Three Different Instruments. Psychology of Music”, 21, 1993

Galilna Grossmann „Tantsuteraapia naiskõhnujatele”, VHS, G. G IB ja OK, 1998

Galina Grossmann „Rasvapõletamise süsteem Lipoliitika 1”, VHS, G.G IB ja ÕK, 1998

Galina Grossmann „Rasvapõletamise süsteem Lipoliitika 3, 4, 5, 6, 7”, VHS, G.G IB ja ÕK, 1999

Галина Гроссманн «Танцтерапия для женских групп похудания», VHS, Г . Г ЦБ и ЭЧ , 1998

Галина Гроссманн «Система сжигания жира Липолитика 1, VHS, Г . Г ЦБ и ЭЧ , 1998

Eha Rüütel „Sociocultural Context of Body Dissatisfaction and Possibilities of Vibroacustic Therapy in Diminishing Body Dissatisfaction”, Tallinn, 2004

Emma O'Brien „Opera Therapy: Creating and Performing a New Work with Cancer Patients and Professional Singers”, Nordic Journal of Music Therapy, 15(1)2006

Р. Х. Кадырова, Б. А. Салханов, Р. А. Шамова «Влияние диетотерапии на обмен белков, жиров и углеводов у больных алиментарным ожирением», 1972

Hanne Mette Ridder, David Aldridge „Individual Music Therapy with Persons with Frontotemporal Dementia”. Nordic Journal of Music Therapy, 14(2)2005

Hans-Helmut Decker-Voigt „Eine Einführung in Musiktherapie, Mosaik bei Goldmann”, 1991

R. F. Schmidt, G. Thews „Inimese füsioloogia”, 1990

Galina Grossmann, bioloogiadoktor,

G. Grossmann Inimbioloogia ja –ökoloogia Keskuse juhataja,

Tallinn, Eesti, September 2007